Mis juhtub, kui ülikoolid on sunnitud jätkama jätkuva rahastuse languse olukorras?

• Eesti taganeb teadmistepõhise ühiskonna loomisest, nutika majanduse ja targalt toimiva riigi ülesehitamisest
  • erialane õppekvaliteet langeb, sest ülikoolid on sunnitud aina odavamalt õpetama -
    • see tähendab väiksemaid õppejõudude palku ja selle kaudu vähemat motivatsiooni ja pühendumist üliõpilastele;
    • see tähendab aina odavamalt üles ehitatud õppekavu, st vähem valikaineid ja vähem õppejõude ühe üliõpilase kohta;
  • ülikoolid ei suuda üle minna haridusmudelile, kus lisaks erialateadmistele omandataks ka nn tuleviku- ehk ülekantavad oskused (kriitiline mõtlemine,  analüüsivõime, õppimisoskus, meeskonnatöö kompetents, suure pildi nägemise võime, enesejuhtimisoskused, jne), kuid just seda ootavad tööandjad ja aina kiiremini teisenev majandus (arendusprojektide saab  teha ka välisrahastust otsides, aga laiemaid muutusi või heade praktikate ulatuslikumat kasutuselevõttu ei toimu).
  • ülikoolid ei suuda läbi viia digipööret kõrghariduses ega rohepööret kõrghariduse sisu osas;
  • väheneb teadmussiire ülikoolist ühiskonda ja majandusse, sest ülikoolid ei suuda motiveerida oma parimaid töötajaid tegelema eesti ühiskonna ja majanduse teemadega eesti keeles.
• Eestis kahaneb võimekus teadmistepõhiseks avalikuks demokraatlikuks debatiks
  • Eesti vajab kodanikke, kes oleksid tõenduspõhise mõtlemise eeskujuks ja panustaksid oma erialaste teadmistega majandusse, ühiskonda ja eestikeelsesse avalikku debatti. Sel eesmärgil oleks vaja suurendada kõrgharidusega inimeste osakaalu ühiskonnas, suurendada eestikeelsete õppekavade vastuvõttu ja viia läbi õpet, mis oleks väga kõrgel rahvusvahelisel tasemel ja igati vastaks tänapäeva ootustele. Selle asemel on ülikoolid sunnitud piirama vastuvõttu ja mõtlema sellele, kuidas õpetada odavamalt.
• Vähenev panus eesti keelde ja kultuuri, täpsemalt eestikeelse teadusliku mõtte, eesti teaduskeelte, teadusliku terminoloogia arengu ja eestikeelse teadusliku debati hääbumine, sest
  • akadeemilistest töötajatest lahkub aina suurem ja parem osa välismaale viletsate palgatingimuste tõttu;
  • aina suurem osa akadeemilistest töötajatest tegeleb aina vähem eestikeelsete üliõpilastega ja õpetamisega tervikuna ning panustab aina vähem eestikeelsesse avalikku debatti, sest rahastuse võimalused on paremad inglisekeelses õppes ja rahvusvahelises teadustöös.